31. mail külastas meie kooli väike tore seltskond rahvusvahelist HeadRead kirjandusfestivali.
HeadRead on rahvusvaheline kirjandusfestival, mis toimub Tallinnas alates 2009. aastast. Festival toimub maikuus Tallinnas ja kestab viis päeva. Üritust korraldab MTÜ HeadRead.
Festivalil on käinud palju tuntud autoreid, enamasti ingliskeelsetest riikidest (Ühendkuningriik, Iirimaa, USA), aga ka Soomest, Venemaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Rootsist jne.
Suurem osa üritusi on tasuta ja toimuvad Tallinnas, peamiselt Kirjanike Majas, Harju tänaval. Üritusi toimub ka Niguliste kirikus, Lastekirjanduse Keskuses ja teistes kohtades. Esinevad ka muusikud ja luuletajad loevad oma tekste. Kirjanike Maja laval vestlevad rahvusvaheliste autoritega Eesti tõlkijad, ajakirjanikud ja kirjanikud.
Meie kooli seltskond külastas seda festivali esimest korda ning välja sai valitud kohtumised kahe tuntud kirjaniku, prantslase Edouard Louis` ja soomlase Sofi Oksaneniga.
Mõlemad autorid, nende mõtted ja esinemised olid väga meeldejäävad ning põnevad. Me ei osanud ette kujutada, et tung nendega silmast silma kohtumise järele on nii suur ja reaalsuses tähendas see, et tuli end Kirjanike Maja saali väevõimuga sisse pressida ning mingigi koht leida. Ometi see õnnestus ja seetõttu saime tegelikult osa ka intervjuust soome kirjaniku Jari Järvelaga ning näitlejate Tiina Tauraite, Laurits Muru ja Taavi Tõnissoni esinemisest.
Édouard Louis (1992) on prantsuse kirjanik ja sotsioloog. Eestis tuntakse Louis’d ennekõike tema viienda raamatu, autobiograafilise „Muutuda: meetod“ järgi. Teos on leidnud siinmail endale kindla lugejaskonna ning põhjust pole raske otsida: harvad omaeluloolised raamatud on nõnda lõikavalt ausad. Ennekõike avaldab muljet Louis’ julge eneseanalüüs. Teose minajutustaja kasvab üles provintsis, madalalt haritud ja vaeses perekonnas, mistõttu ihkab ta meeleheitlikult suurde linna, et saada osa haritlaste huvitavast ja stiilsest elust. See minajutustajal ka õnnestub, ent tekib küsimus, millise hinnaga. Louis` värskeim eestindus „Kes tappis mu isa“ räägib suhetest isaga, aga eelkõige sellest, mis on viinud selle mehe niikaugele, et ta mürgitab enda ja teiste elu.
Kes soovib tema raamatuid lugeda, siis tasub panna end Kärdla raamatukogus järjekorda või laenutada minult teost „Kes tappis mu isa”.
Sofi Oksanen (1977) on eesti juurtega soome kirjanik, kes on käsitlenud oma loomingus kaasaja ühiskondlikke, ennekõike inimõigustega seotud probleeme, ning Ida-Euroopa lähiajalugu – tema romaanide „Puhastus“ ja „Kui tuvid kadusid“ tegevus toimub võõrvõimude okupeeritud Eestis. Oksaneni südameteema on naistevastane vägivald ning selle rakursi kaudu vaatleb ta oma esseistlikus raamatus „Samasse jõkke. Putini sõda naiste vastu“ ka Venemaa agressiooni Ukrainas. Ühelt poolt näitab Oksanen, et misogüünia (naistepõlgus) on osa Venemaa agressioonist ning teisalt osutab Oksanen sellest tõukuva vägivalla ulatusele, mis on kahjuks suurem, kui meile meeldib mõelda. Mida sellise absurdse, afektiivse ja samas ideoloogiaks paisutatud vägivalla ja terrori ohu ees õieti ette võtta? Nendest teemadest ja probleemidest Sofi Oksanen rääkiski.
Lisaks kirjanduselamusele saime osa ka muusikalisest ülesastumisest, kuulates Kloostri Aidas Jan ning Elo Rahmani duot.
Reis oli väga elamuslik ja mõtlema panev ning sooviks seda järgmisel aastal raamatusõpradega korrata. Suur tänu meeldiva seltskonna eest Avelin, Anneli, Sandra, Merili, Marju, Jakob ja Markus!
Tiiu Heldema
