Important

Uuendatud COVID-19 info õpilastele ja lapsevanematele 01. September regina


Info uuendatud 21. jaanuaril 2022

Alates esmaspäevast, 24. jaanuarist saavad koolilapsed lõpetada lihtsustatud karantiini senise PCR-testi asemel 5. päeval tehtava antigeeni kiirtestiga. Uus kord puudutab kõiki kuni 2021/2022. õ-a 19-aastaseks saavaid üldharidus- või kutsekoolide õpilasi, kes ei ole vaktsineeritud ega COVID-19 haigust läbi põdenud.

10. jaanuarist lühenes koroonaviirusega nakatunu lähikontaktse karantiini, välisreisilt riiki saabumise eneseisolatsiooni ning laste ja noorte lihtsustatud karantiini kestust kümnelt päevalt seitsmele.

Palume kõigil, kellel on tõhustusdoosi aeg kätte jõudnud, teha tõhustusdoos, et omikroni tüve ülikiire leviku tingimustes oma tervist kaitsta.

Haigusnähtude ilmnemisel ei tohi keegi tulla kooli, seda ka kergete sümptomitega. Mistahes haigussümptomite puhul tuleb kahtlustada koroonaviirust, kanda maski ja helistada oma perearstile.

Alaealiste testimine ja vaktsineerimine toimub ainult lapsevanema nõusolekul.

Koroonaviiruse levik ja haridusvaldkond: juhised

Haridus- ja Teadusministeeriumi lühikokkuvõtte juhistest

Kiirtestimine koolis

1. novembrist algas koolis õpilaste, õpetajate ja teiste koolitöötajate kiirtestimine. Teste tahakse esmaspäeval ja neljapäeval. Testimiskorraldus vaadatakse vastavalt olukorrale üle. Tegemist on õpilase enda poolt tehtavate kiirtestidega, mille tegemine on kõigile jõukohane. Testitegemise õpetuse leiab videojuhisest. Tegemist on ninasõõrme eesosast võetava prooviga, mis on mugav ja kiire. Positiivse testitulemuse saanud õpilane läheb koju ja alaealise õpilase vanem broneerib aja perearsti kaudu PCR-testimisele.

Millised on COVID-19 sümptomid?

COVID-19 sümptomid ja ka haiguse kulg avalduvad erinevalt. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, kergete või raskete sümptomitega, lõppedes halvimal juhul surmaga.

Kõige sagedasemad COVID-19 sümptomid on peavalu, köha, palavik, hingamisraskused, kurguvalu, köha, lihasvalu, maitsemeelte kadu, haistmismeelte kadu, väsimus ja nõrkustunne.

Kerge nohu või köhaga võib koolis viibida siis, kui haigustunnuste päritolu on teada, näiteks on inimene paranenud mõnest hooajalisest nakkushaigusest, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Samuti juhul, kui on tegemist allergilise seisundiga.

Mida teha COVID-19 haigusjuhtumi korral?

Kui haigustunnused ilmnevad koolis  viibides, tuleb sellest teavitada kooliõde või klassijuhatajat, kes edasist tegevust korraldavad. Haigustunnustega inimesele antakse mask ja isoleeritakse teistest. Sõltuvalt vanusest saadetakse haigestunu koju või oodatakse juhendaja/õpetaja/kooliõe järelevalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.

Mistahes haigustunnuste korral peavad jääma koju nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed. 

Mida teha COVID-19 lähikontakti korral? (alates 24.01.2022)

  • Kui lähikontakt COVID-19 viiruse kandjaga toimus koolis ei pea täielikult vaktsineeritud või viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbipõdenud inimesed jääma karantiini, küll aga peavad nad jälgima hoolikalt oma tervist, kandma rahvarohketes kohtades maski, vältima mittevajalikke kontakte ning mitte külastama riskirühma kuuluvaid lähedasi.
  • Gümnaasiumi õpilane, kes ei ole vaktsineeritud, peab koolis või huvihariduses aset leidnud lähikontakti korral kohe pärast sellest teadasaamist jääma koju karantiini. Karantiini lühendamiseks peab õpilane viienda päeva hommikul pärast lähikontakti toimumist tegema antigeeni kiirtesti. Kui testi tulemus on negatiivne, tohib ta samal päeval ja edasised kaks päeva käia üksnes koolis, osaleda huvihariduses ja noorsootöös. Muud tegevused, kus kontrollitakse COVID-tõendit, nagu kinos, teatris, kontserdil, muuseumis, spaas, kohvikus käimine, on 7 päeva pärast lähikontakti keelatud. COVID-19 sümptomite ilmnemisel tuleb õpilasel jääda kohe koju.
  • Kui viiendal päeval tehtud kiirtest on positiivne, siis õpilane kooli minna ei tohi ning peaks võtma ühendust oma perearstiga või helistama perearsti nõuandeliinile 1220.
  • Kui õpilane tuleb reisilt, peab ta neli päeva veetma eneseisolatsioonis. Viiendal päeval saab ta end testida antigeeni kiirtestiga. Kui test on negatiivne ja õpilasel ei ole haiguse sümptomeid, tohib ta edasised kolm päeva minna üksnes kooli ja osaleda huvihariduses, noorsootöös. Kaheksandal päeval eneseisolatsioon lõpeb.
  • Kui õpilane end testida ei soovi, tuleb tal viibida seitse päeva pärast lähikontakti karantiinis.

Vaktsineerimine koolis

Vaktsineerimine on tervishoiuteenus, mis on avatud kõigile inimestele alates 5. eluaastast. Alla 12aastaseid lapsi vaktsineerivad perearstid. Noorte- ja haridustöötajate ning õpilaste vaktsineerimine aitab haridussüsteemi avatuna ja toimimas hoida. 
Kõikidele mittevaktsineeritud alaealiste õpilaste vanematele saadetakse lähiajal tutvumiseks ja tagastamiseks testimise ja vaktsineerimise nõusoleku vorm. 
Koolikeskkonnas korraldab vaktsineerimisi kooliõde. Rohkem infot kooliõelt Riina Hanikat hanikat.riina@gmail.com.

Igasugune info:
terviseamet.ee
vaktsineeri.ee

Külalised koolis

Vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi juhistele võib põhjendatud vajaduse korral koolihoonesse lubada külalisi, kes tõendavad, et on vaktsineerimiskuuri läbinud või COVID-19 haiguse läbi põdenud.

Koolihoones viibija peab olema valmis vastavaid tõendeid esitama ja soovituslik on külalistel koolisiseruumides kanda maski.

Koolipsühholoogide nõuandeliin

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Koolipsühholoogide Ühingu koostöös on avatud tasuta koolipsühholoogide nõuandetelefon, kuhu on oodatud helistama kõik laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad ning õpilased. Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kl 16–20.

Info uuendatud 21. jaanuaril 2022

Alates esmaspäevast, 24. jaanuarist saavad koolilapsed lõpetada lihtsustatud karantiini senise PCR-testi asemel 5. päeval tehtava antigeeni kiirtestiga. Uus kord puudutab kõiki kuni 2021/2022. õ-a 19-aastaseks saavaid üldharidus- või kutsekoolide õpilasi, kes ei ole vaktsineeritud ega COVID-19 haigust läbi põdenud.

10. jaanuarist lühenes koroonaviirusega nakatunu lähikontaktse karantiini, välisreisilt riiki saabumise eneseisolatsiooni ning laste ja noorte lihtsustatud karantiini kestust kümnelt päevalt seitsmele.

Palume kõigil, kellel on tõhustusdoosi aeg kätte jõudnud, teha tõhustusdoos, et omikroni tüve ülikiire leviku tingimustes oma tervist kaitsta.

Haigusnähtude ilmnemisel ei tohi keegi tulla kooli, seda ka kergete sümptomitega. Mistahes haigussümptomite puhul tuleb kahtlustada koroonaviirust, kanda maski ja helistada oma perearstile.

Alaealiste testimine ja vaktsineerimine toimub ainult lapsevanema nõusolekul.

Koroonaviiruse levik ja haridusvaldkond: juhised

Haridus- ja Teadusministeeriumi lühikokkuvõtte juhistest

Kiirtestimine koolis

1. novembrist algas koolis õpilaste, õpetajate ja teiste koolitöötajate kiirtestimine. Teste tahakse esmaspäeval ja neljapäeval. Testimiskorraldus vaadatakse vastavalt olukorrale üle. Tegemist on õpilase enda poolt tehtavate kiirtestidega, mille tegemine on kõigile jõukohane. Testitegemise õpetuse leiab videojuhisest. Tegemist on ninasõõrme eesosast võetava prooviga, mis on mugav ja kiire. Positiivse testitulemuse saanud õpilane läheb koju ja alaealise õpilase vanem broneerib aja perearsti kaudu PCR-testimisele.

Millised on COVID-19 sümptomid?

COVID-19 sümptomid ja ka haiguse kulg avalduvad erinevalt. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, kergete või raskete sümptomitega, lõppedes halvimal juhul surmaga.

Kõige sagedasemad COVID-19 sümptomid on peavalu, köha, palavik, hingamisraskused, kurguvalu, köha, lihasvalu, maitsemeelte kadu, haistmismeelte kadu, väsimus ja nõrkustunne.

Kerge nohu või köhaga võib koolis viibida siis, kui haigustunnuste päritolu on teada, näiteks on inimene paranenud mõnest hooajalisest nakkushaigusest, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Samuti juhul, kui on tegemist allergilise seisundiga.

Mida teha COVID-19 haigusjuhtumi korral?

Kui haigustunnused ilmnevad koolis  viibides, tuleb sellest teavitada kooliõde või klassijuhatajat, kes edasist tegevust korraldavad. Haigustunnustega inimesele antakse mask ja isoleeritakse teistest. Sõltuvalt vanusest saadetakse haigestunu koju või oodatakse juhendaja/õpetaja/kooliõe järelevalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.

Mistahes haigustunnuste korral peavad jääma koju nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed. 

Mida teha COVID-19 lähikontakti korral? (alates 24.01.2022)

  • Kui lähikontakt COVID-19 viiruse kandjaga toimus koolis ei pea täielikult vaktsineeritud või viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbipõdenud inimesed jääma karantiini, küll aga peavad nad jälgima hoolikalt oma tervist, kandma rahvarohketes kohtades maski, vältima mittevajalikke kontakte ning mitte külastama riskirühma kuuluvaid lähedasi.
  • Gümnaasiumi õpilane, kes ei ole vaktsineeritud, peab koolis või huvihariduses aset leidnud lähikontakti korral kohe pärast sellest teadasaamist jääma koju karantiini. Karantiini lühendamiseks peab õpilane viienda päeva hommikul pärast lähikontakti toimumist tegema antigeeni kiirtesti. Kui testi tulemus on negatiivne, tohib ta samal päeval ja edasised kaks päeva käia üksnes koolis, osaleda huvihariduses ja noorsootöös. Muud tegevused, kus kontrollitakse COVID-tõendit, nagu kinos, teatris, kontserdil, muuseumis, spaas, kohvikus käimine, on 7 päeva pärast lähikontakti keelatud. COVID-19 sümptomite ilmnemisel tuleb õpilasel jääda kohe koju.
  • Kui viiendal päeval tehtud kiirtest on positiivne, siis õpilane kooli minna ei tohi ning peaks võtma ühendust oma perearstiga või helistama perearsti nõuandeliinile 1220.
  • Kui õpilane tuleb reisilt, peab ta neli päeva veetma eneseisolatsioonis. Viiendal päeval saab ta end testida antigeeni kiirtestiga. Kui test on negatiivne ja õpilasel ei ole haiguse sümptomeid, tohib ta edasised kolm päeva minna üksnes kooli ja osaleda huvihariduses, noorsootöös. Kaheksandal päeval eneseisolatsioon lõpeb.
  • Kui õpilane end testida ei soovi, tuleb tal viibida seitse päeva pärast lähikontakti karantiinis.

Vaktsineerimine koolis

Vaktsineerimine on tervishoiuteenus, mis on avatud kõigile inimestele alates 5. eluaastast. Alla 12aastaseid lapsi vaktsineerivad perearstid. Noorte- ja haridustöötajate ning õpilaste vaktsineerimine aitab haridussüsteemi avatuna ja toimimas hoida. 
Kõikidele mittevaktsineeritud alaealiste õpilaste vanematele saadetakse lähiajal tutvumiseks ja tagastamiseks testimise ja vaktsineerimise nõusoleku vorm. 
Koolikeskkonnas korraldab vaktsineerimisi kooliõde. Rohkem infot kooliõelt Riina Hanikat hanikat.riina@gmail.com.

Igasugune info:
terviseamet.ee
vaktsineeri.ee

Külalised koolis

Vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi juhistele võib põhjendatud vajaduse korral koolihoonesse lubada külalisi, kes tõendavad, et on vaktsineerimiskuuri läbinud või COVID-19 haiguse läbi põdenud.

Koolihoones viibija peab olema valmis vastavaid tõendeid esitama ja soovituslik on külalistel koolisiseruumides kanda maski.

Koolipsühholoogide nõuandeliin

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Koolipsühholoogide Ühingu koostöös on avatud tasuta koolipsühholoogide nõuandetelefon, kuhu on oodatud helistama kõik laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad ning õpilased. Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kl 16–20.